TEV-2 loomine
1950. aastate teisel poolel algasid teedemajanduses suured muutused. Esimeses järjekorras hakati ulatuslikult rekonstrueerima kolme peamist magistraalteed: Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu-Võru ja Tallinn-Pärnu-Ikla. Toimunud muutused tingisid vajaduse eraldi tee-ehitusettevõtete järele. Esimese sammuna loodi 1959. aasta juulikuu viimasel päeval Tallinna Teedevalitsuse juurde Teede Ehituse Rajoon nr 2. Uue struktuuriüksuse ülesandeks sai Tallinna ja selle lähiümbruse suuremate teede rekonstrueerimine. Sarnane üksus loodi ka Pärnu Teedevalitsuse juurde, nimetusega Teede Ehituse Rajoon nr 1.
27. detsembril 1960. aastal nimetati Eesti NSV Autotranspordi ja Maanteede ministri käskkirjaga nr 663 senised teedeehituse rajoonid alates 1. jaanuarist 1961. aastal ümber teedeehituse valitsusteks. Tallinna rajoonis paikneva asutuse uueks nimeks sai Teedeehituse Valitsus nr 2 (TEV-2). Sama käskkirjaga eraldati TEV-2 Tallinna Teedevalituse alluvusest ning tegevust alustati iseseisva teedeehituse ettevõttena.
Põhikirja järgi sai uue asutuse ülesanneteks teedeehituse, kapitaalremondi ning rekonstrueerimistööde teostamine Tallinnas ja selle ümbruses.
Tootmisbaasi väljaehitamine ja uued tehnoloogiad
TEV-2 esimeseks aadressiks oli Tulika tn 9, Tallinn. Uue ettevõtte asutamisega jäid Tallinna Teedevalitsus ja TEV-2 hoonet jagama. Kitsastes tingimustes alustanud ettevõtet saatis pikki aastaid soov välja ehitada oma keskus. Kolimiseni oma ruumidesse jõuti alles 1978. aastal, st 17 aastat pärast ettevõtte asutamist.
Nõukogude perioodil oli ehitusorganisatsiooni tegevus ilma ettevõtte oma, korralikult väljaehitatud tootmisbaasita, mõeldamatu. Esimeses järjekorras tuli ehitada asfaltbetoonitehas. Sobiv koht leiti Lagedile. Esimese toodangu andis Lagedi asfaltbetoonitehas 1961. aastal. Lagedi asfaltbetoonitehas oli Pahnimäe ja Toila järel kolmas Eestis käiku antud tehas.
Kokku vältas Lagedi tootmisbaasi väljaehitamine ligemale kümme aastat. Tehase käikuandmise järel hakati 1960. aastate keskpaigas suurt tähelepanu pöörama pindaktiivsete lisandite kasutamisele. Lisandite kasutuselevõtmisega paranes katte nake ja segu töödeldavus. Lagedi tootmisbaasis võeti esimesena Eestis kasutusele Johannes Hint`i poolt välja töötatud ja Moskva uurimisinstituudis edasi arendatud tehnoloogia. Uue tehnoloogia abil oli võimalik toota mittemärguvat fillerit.
Suuremad tee-ehitusobjektid
Tee-ehituse praktikas toimusid 1960. aastate alguses seoses uute tee-ehitusettevõtete loomisega suured muutused. Lisaks kvantitatiivsete näitajate mitmekordsele suurenemisele oli remonditud kilomeetritest veelgi olulisem toimunud muutus teedeehitusega seotud mõtteviisis. Tee-ehitus professionaliseerus ja sai tänapäevase sisu. Tallinnas ja Põhja-Eestis oli olulisemaks uute tehnoloogiate arendajaks tee-ehitusvaldkonnas TEV-2.
TEV-2 esimeseks olulisemaks tööks oli Eesti esimese kahe eraldatud sõidusuunaga maanteelõigu ehitamine Tallinn-Narva maanteel km 4,9-12,2 km. Töödega alustati 1964. aasta veebruaris ning need lõpetati 1967. aasta oktoobris. Kolm ja pool aastat kestnud ehitustööde tulemusena valmis 7,1 kilomeetri pikkune kaasaegne I kategooria nõuetele vastav tsementbetoontee lõik. Uue tee muldkeha laius oli Eestis seninägematu - 30 meetrit, ning teekatte laius 2 x 7,6 m.
Paralleelselt põhiteede rekonstrueerimisega alustati tugimaanteede väljaehitamisega. Nii kaasajastati aastatel 1961-1965 Tallinn-Viljandi maantee Harju- ja Raplamaa osas. Suur töö tehti ära aastatel 1966-1972 Haapsalu maantee Ääsmäe-Risti lõigul.
Tallinna liiklustiheduse vähendamisel oli oluline roll Tallinna ringtee väljaehitamisel. Selle omamoodi prelüüdiks olid 1960. aasta jaanuarist 1962. aasta oktoobrini kestnud ehitustööd Liiva-Saku-Kanama-Keila maantee 8,2 km pikkusel lõigul. Mahukamaks tööks sellel lõigul oli 86,7 meetri pikkuse Valingu viadukti ehitamine. Valingu viadukt oli esimene raudteeviadukt väljaspool suuremaid linnu.
1970. aastate esimese poole olulisimaks tee-ehitusobjektiks oli aastatel 1972-1976 välja ehitatud Tallinna ringtee. 38,4 km pikkusel teelõigul on lisaks Tallinna liikluskoormuse vähendamisele veel üks oluline aspekt: nimelt algas Tallinna ringtee väljaehitamisega plaanipärane Eesti linnade ümbersõiduteede rajamine.
