Administratiivsed muutused
25. detsembrist 1974. aastal nimetati Autotranspordi ja Maanteede Ministri käskkirjaga nr 596 seoses teede jooksva remondi ülesannete saamisega Teedeehituse Valitsus nr 2 alates 1. jaanuarist 1975. aastal ümber Teede Remondi ja Ehituse Valitsuseks nr 2 (TREV-2).
Pääsküla tootmisbaasi väljaehitamine
Tehnoloogilises plaanis kiiresti arenev ettevõte vajas kaasaegsetele nõuetele vastava tootmisbaasi väljaehitamist. 1973. aastal koostas RPI Eesti Tööstusprojekt Pärnu mnt 463 tootmisbaasi I ehitusjärjekorra projekti. Algas TREV-2 tootmisbaasi väljaehitamine Vana-Pääskülas. 1978. aasta kevadel algas administratsiooni kolimine Tulika tänava kitsastest oludest uude, Vana-Pääskülas valminud hoonesse. Kolimine võttis aega ligemale pool aastat ning sellest ajast alates on TREV-2 peakontori asukoht jäänud samasse paika.
Ehitustehnoloogilised uuendused
Uute tehnoloogiate ja seadmete kasutuselevõtmise taga oli pikki aastakümneid ettevõtte peainsener Gunnar Laev. Teedeinsenerina huvitus ta väga tõsiselt uutest teedeehituse tehnoloogiatest ning kasutuselevõetud seadmetest.
Alates 1977. aastast kasutati asfaltbetooni tootmisel ja laotamisel ning äärekivide valamisel liugvormiga automatiseeritud juhtimissüsteeme. 1982. aastal sai seoses Muuga sadama ehitustöödega võimalikus 12 meetri laiuse moodsa asfaldilaoturi TITAN hankimine Eesti NSV-sse. Ehkki juriidiliselt jäi TITAN sadama omandisse, oli see 1980. aastatel TREV-2 kasutuses. Enamus toonastest teetöödest Tallinn-Narva ja Tallinn-Tartu maanteedel ning Tallinna ringteel tehti just selle laoturiga. 1980. aastate lõpus müüs sadam laotori alanud suurte muutuste tuultes Valgevenesse.
1981. aastal osteti ühelt Moskva messilt betoonääriste ehitusmasin Vari-Former. Et tagada kvaliteetsemat tulemust, ehitati enne asfaltkatte laotamist tulevase katte äärde tsementbetoonist servariba. Servaribale toetudes andis laotur kattele stabiilse piki- ja põikprofiili.
Lisaks laoturile TITAN ning betoonääriste ehitusmasinale Vari-Former võeti 1980. aastatel kasutusele aluse profileerimise masin, mille tehnoloogia pärines USA-st, nn CMI komplektist. Nõukogude Liidus litsentsi alusel toodetud automaatjuhtimisega masina abil valmistati laotur TITAN-ile ette kvaliteetne alus. Ehkki masinaga oli – tema nõukogude päritolu arvestades – rohkesti tegemist, tagas selle kasutamine hea lõpptulemuse.
Uue tehnoloogia kasutuselevõtmine ja arendamine ei olnud 1980. aastate kasvava defitsiidi tingimustes kerge ülesanne. Vaatamata kitsaskohtadele oli TREV-2 kogu nõukogude perioodi jooksul Eesti NSV kaasaegseim teedeehitus-ettevõte. Siin kasutatud tehnoloogiad olid omas ajas uuenduslikud ja Eestis esmakordsed. Peamagistraalide väljaehitamise juures kasutatud insenertehnilised lahendused olid oluliselt keerulisemad kui Nõukogude Liidus keskmiselt.
Suuremad tee-ehitusobjektid
Seoses 1980. aasta Moskva olümpiamängude purjespordiregati toimumisega Tallinnas said 1970. aastate teisel poolel TREV-2 tähtsamateks objektideks Tallinn-Narva, Tallinn-Tartu ja Tallinn-Pärnu maanteede rekonstrueerimistööd.
Olümpiaobjektidest väärivad eraldi esiletõstmist Tallinn-Pärnu maantee ja Kanama liiklussõlme ehitus, tööd Tallinn-Narva Ruu-Aaspere lõigu kaasajastamisel ning olümpiaobjektide ehitamine Tallinnas. Valminud Ranna tee kuni Tallinna piirini esitati Eesti preemia kandidaadiks.
Jätkuna 1980. aastaks tehtud suuremahulistele töödele nn olümpiasuundadel algas 1983. aastal Tallinn-Narva maantee Ruu-Aaspere lõigu (kokku 57 km) ümberehituse kiire ettevalmistamine. Eesmärgiks oli valmis ehitada I kategooria autotee (2 x 2-rajaline eraldatud sõidusuundadega tee). Tööde käigus tuli teele suures ulatuses vastavalt kas parem- või vaskpoolne sõidusuund kõrvale ehitada. Narva maantee kõrval tõusis ka teise tähtsa suuna – Tallinn-Tartu maantee rekonstrueerimise küsimus, millel magistraaltee välimus üldse puudus.
Teistest suurematest töödest sel perioodil väärivad äramärkimist Jägala-Raasiku tee kaasajastamine, Tallinn-Viljandi maantee ja Liiapeksi-Loksa lõigu rekonstrueerimine. Olulised olid ka aastatel 1986-1989 teostatud remonttööd Tallinna ringtee algusest kuni 31,5 km jooneni, muuhulgas ehitati välja Peterburi mnt ristmik.
