TREV-2 GRUPP

1991. aastal alanud suurte muutuste käigus tehti majanduse suunavalikul otsus turumajanduse kasuks. Uuele majandussüsteemile üleminek ei olnud kerge. Muutustega kaasnenud äärmiselt piiratud ressursside tingimustes mõeldi teede ehitusele ja hooldamisele vabariigi taasiseseisvumise algusaastatel väga vähe. Lisaks tellimuste kokkukuivamisele ja tööde mahtude mitmekordsele vähenemisele tõi avatud majandus kaasa uue mõiste nimega "konkurents". Nõukogude plaanimajanduse tingimustes konkurentsi kui sellist sisuliselt ei eksisteerinud.

Siiski on 1990. aastate alguse hetkeolukorra kirjeldamisest palju olulisem edasiste protsesside vaatlemine. Eesti tänane teedeehituse kvaliteet ja mahud on teinud pea kaks kümnendit väldanud omariikluse perioodil läbi väga suure ja kiire arengu. Mõeldes tagasi sellele stardipositsioonile, kus 1990. aastate alguses asuti, on aset leidnud muutused seda kaalukamad.

Suur kogemustepagas, kaasaegne teede-ehitusprojektide juhtimissüsteem koos kaasaegse tehnikaga ning vajalikud ja julged otsused on kindlustanud ASi TREV-2 Grupp juhtpositsiooni Eesti ehitusturul. Kui algusaastad olid seotud peamiselt Tallinna ja  selle ümbruse peateede ehitamise ja remondiga, siis tänaseks on ettevõte tegev kogu Eesti ulatuses, sealjuures oluliselt laiema tegevusväljaga.

1991. aastal võttis toonane Maanteeameti juhtkond vastu otsuse lahutada  ühe esimese ettevõttena organisatsioonist TREV-2. Nii alustati 1991. aastal tegevust rendiettevõttena. Endise TREV-2 varasid renditi Teede- ja Siseministeeriumilt. Riigiettevõtte TREV-2 juriidiline tegevus lõpetati 1992. aastal. Aasta pärast, so 1993. aastal, erastati rendiettevõte Teede REV-2 töötajate poolt ja moodustati AS Teede REV-2. Aktsiaselts registreeriti 22. aprillil 1993. aastal.

Alates rendiettevõtte loomisest kuni tänaseni on ettevõtte juhtimises aktiivselt tegevad olnud Peeter Vilipuu ja Lembit Makstin. Nende kahe mehe suurimaks teeneks võib pidada ettevõtte säilimist läbi keeruliste 1990. aastate alguse ja selle arendamist kaasaegseks laia haardeulatusega ettevõtteks. Nõukogude ajal puhtalt põhi- ja tugimaanteede remondi- ja ehitusega tegelevast ettevõttest on tänaseks välja arendatud AS TREV-2 Grupp.

Tähtis suunamuutus AS Teede REV-2 tegevuses toimus 2000. aastal, mil riik asus ümber korraldama maanteehoolde süsteemi. Majanduspoliitilise otsuse eesmärgiks oli lahutada tellija ja töövõtja funktsioonid, rakendada maanteehoiul rohkem eraettevõtteid ning tõhustada teedevalitsuste kui riigiasutuste haldussuutlikkust.

Esimese ettevõttena erastati Põlva Teedevalitsuse hooldetööd ja tootmine. Konkursi võitis AS Teede REV-2. Pärast ostu asutati tütarettevõte AS Põlva Teed ning asuti esmakordselt ettevõtte ajaloos tegelema teede hooldusküsimustega. Järgmisel aastal õnnestus konkursil osta Rapla maakonna hooldetööd ja tootmine. Moodustati tütarettevõte OÜ Rapla Teed.  2002. aastal osteti ära Valga Teedevalitsuse varad ning loodi OÜ Valga Teed. Neist OÜ Rapla Teed on 2011. aastal toimunud kontsernisiseste ümberstruktureerimiste tulemusena ühinenud ASiga Teede REV-2, kes on ühtlasi ka tema juriidiline õigusjärglane.

Oluliseks sündmuseks kontserni arengus oli 2005. aasta aprillis AS Titania enamusosaluse ostmine. Selle sammuga liideti asfaldi tootmise ja paigaldamise üksused.

2006. aastal loodi OÜ TREV-2 Ehituse. Nüüdsest oli võimalik tellijale pakkuda kogu objekti terviklahendust.

Alates 2007. aasta 1. juulist töötab kontserni emafirmana AS TREV-2 Grupp, mille ülesandeks on tütarfirmade töö koordineerimine ja strateegia kujundamine.

1990. aastate alguses hakati Eestis järk-järgult üle minema läänelikule töökultuurile ja tehnikale. Sotsialistlikes tingimustes väga edukalt tegutsenud ettevõte ei kannatanud esialgu võrdlust lääne kolleegidega välja.

Pärast mõningast uute oludega kohanemist otsustati ASis Teede REV-2 1994. aastal minna üle suurele muutusele, mil asuti aktiivselt otsima võimalusi asfaldifreesi ostmiseks. Uue tehnoloogia maaletoomise hinnaks oli sisuliselt ettevõtte toonane aastakäive. Vaatamata suurele ärilisele riskile ja pankade umbusule õnnestus 1995. aastal soetada 2,1 meetri laiune Wirtgeni frees (2100 DCR).

Tänaseks nii harjumuspäraseks ja tavaliseks saanud teedemasinate juhtimine laseri abil võeti ettevõttes kasutusele 1997. aastal.

Professionaalse arengu seiskohast sai oluliseks 1998. aasta, mil Prantsusmaalt osteti asfaltbetoonitehas ERMONT TSM 25. Soetatud tehase näol oli tegemist automatiseeritud tootmisliiniga, mille tootmisvõimsuseks oli 250 tonni segu tunnis. Asfaltbetoonitehase ost kiirendas ettevõtte arengut ning tõi tagasi segude tootmise oskusteabe. Täna kuulub grupi ettevõtetele 6 asfaltbetoonitehast, neist 3 mobiilised. Selle näitajaga ollakse Eesti suurima tehnilise võimekusega asfaldisegude tootja.

1990. aastate alguses seiskusid riigis kõik tee-ehitustööd. Esialgu suutis riik tellida vaid hädapäraseid, pooleli jäänud objekte konserveeriva iseloomuga töid. Konserveerimistöödest jõuti tee-ehituseni tagasi 1997. aastal.

Üldistatult võib öelda, et grupi ettevõtete osalus Eesti põhi- ja tugimaanteede kaasajastamisel on olnud väga suur.  Lisaks Tallinn–Tartu–Võru–Luhamaa, Tallinn–Narva ja Tallinn–Pärnu–Ikla maanteede rekonstrueerimistöödele on grupi ettevõtted teostanud suuremahulisi töid ka paljudel tugimaanteedel üle kogu Eesti.

Omas ajas väga oluliseks kujunes Paldiski juurdesõidutee rekonstrueerimine 1997. aastal (40,8-47,2 km). Endise suletud sõjaväelinna ja Tallinna vahelise ühendustee kaasajastamine oli Eesti Vabariigile märgilise tähendusega. Alates 1998. aastast tehti taastusremondiga suur töö ära Valga–Uulu maantee kaasajastamisel, Jõhvi-Tartu-Valga maanteel ja mujal.

Viimaseks suuremahuliseks objektiks on AS Teede REV-2 osalusel valminud Jõhvi-Kukruse teelõik. 2009. aasta märtsis alustatud ja 2010. aasta sügisel lõpetatud objekti kogumaksumus oli 628 miljonit krooni. Eesti läbi aegade suurima tee-ehitusobjekti ehitasid valmis Lemminkäinen Eesti, Tref, K-Most ja AS Teede REV-2. AS Teede REV-2 osaks oli suurprojektis osaliselt 4-realise tee, kolme eritasandilise ristmiku, kahe jalakäijate silla, vajalike müratõkete ja kergliiklustee ehitamine ning maastikukujundus.